… kohta on ilmselt piisavalt inglise keeles kirjutatud seettõttu järgnev siis emakeeles. Mis seal ikka öelda - hämmastav. Hea, et kaamera kaasas oli, muidu oleks kogu reis tundunud nagu mingi nädala pikkuse unenäona.
Esimene laks on muidugi loodus - see lööb pahviks ja siis piilud iga hommik hotelli aknast välja, et kontrollida, et vaade ikka alles on.
Ööbisime Casino Park - nimelises hotellis mis näeb nii seest kui väljast välja nagu mingi vanakooli NSVL-i aegne jurakas (ja ilmselt seda ta ka on) - teenindus oli laitmatu ja paremat asukohta oleks raske olnud ette kujutada.
Loodus on täiesti kreisi. Kesmisele Õikal elavale eestlasele on maastikud ja floora kirevus täiesti õhkralt äge elamus ja praegu Helsingi-Tallinn kivist laeva aknast halli merd ja taevast vaadates tahaks ilgelt tagasi….
Meil joppas ilgelt ilmaga - terve nädal oli mõnus, kergelt pilvine, 22-26 soojakraadi. Ka öösel võib linnas mõnuga plätudes ja t-särgis ringi kolistada. Funchalis kolistamisest - väga kaua üksinda öösel näiiteks linna arvukates parkides hängida ei tasu - võib rahast ja hammastest ilma jääda (ise ei kogenud aga kohalikud narkarid ütlesid nii, ei hakand testima)
Tähtsad sõnad
Madeiral räägitakse portugali keeles, mis on sõnavaralt väga sarnane hispaania keelega aga kõlalt meenutab pigem läti keelt. Funchalis saab päris hästi hakkama ka inglise keeles, kaugemates kolgastes läheb natuke keerulisemaks.
Kõige tähtsam sõna ilmselt obrigado e. tänan. Kohvisõpradele kõige olulisemalt ilmselt chinesa (suur kohvi kuuma piimaga, mandril pidavat see veidral kombel tähendama “väikest Hiina tüdrukut”) ja garruto. Turismibrošüüre lugedes jääb mulje nagu oleks kohalik köök maailmatu rikas - reaalsus on veidi puisem. Espada on sügavas meres elav meetri pikkune must kala mille maitse on suht ….umm… maitsetu. Espetada pole tegelikult midagi muud kui mõõdukalt maitsestatud šašlõkk ega erine oluliselt mida kuskil Tallinnas leida võiks.
Joogid
… millest ilmselt kuulsaim Madeira (port)vein. Esimene reaktsioon - peet. Peale pikemat maitsmist hakkas aga meeldima - eriti just poolkuiv (järelmaitse mõnusalt pähkline!) Kohalikku veini müüakse kõikjal, eri vanuse, maitse ja loomulikult hinnaga. Poncha on meremeeste oma peamiselt suhkrurooviinast, sidrunimahlast ja meest kokku segatud magus jook - võibolla mitte kõigi maitsele aga mulle meeldis. Rahvatarkus, et peale kolmandat ponchat oskad portugali keelt rääkida ei pea kahjuks paika (testitud).
Kuhu minna, mida teha
Enamus ajast kulub ilmselt looduse imetlemisele. Ringi võib loomulikult jala liikuda aga mäed on sedavõrd järsud ja saar suur, et soovitaks kindlasti mõne kohaliku taksojuhiga terveks päevaks diil teha (hinnad ca 90 - 100 EUR, Monumental Lido, küsige Jose Luis'i), või vähemalt turismibussiga saarel üks pikem tiir teha. Levadadel (niisutuskanalid) jalutamine on kah tegelt tore, ehkki üsna levinud matkaviis. KINDLASTI peaks käima 1860 meetri kõrgusel.
… panen varsti pildid kah üles